AUTORI MÄRKUSED
Käsiraamatus on Riigi Teataja II-s osas 1995.aastal avaldatud CMR konventsiooni eestikeelne tõlge toodud ära koos ingliskeelse originaaltekstiga. Nagu sätestab artikkel 51, on konventsiooni autentsed tekstid inglise ja prantsuse keelsed. Eestikeelne tõlge on mitteametlikuks kasutamiseks. Sellele on viidatud ka tõlke pealdises (https://www.riigiteataja.ee/akt/13037042). On selge, et sellest ka praktikas lähtutakse ja ka kohus mõistab õigust eestikeelse teksti alusel, kui pooled ei osuta, et tõlge on ebatäpne, eksitav või sootuks vale. Nii on näiteks täiesti ebaõnnestunult tõlgitud CMR artikkel 23.4. See artikkel omab kaubakahju korral suurt tähtust. Kui artiklid 23.1, 23.2, 25.1 ja 25.2 kohustavad vedajat maksma vastutuse korral hüvitist kauba maksumust aluseks võttes, siis see artikkel sätestab eestikeelses tekstis, et hüvitamisele kuuluvad täiendavalt veel: 1) veomaksed; 2) tollimaksud; 3) tollilõivud. Tegelikult ei ole siin midagi pistmist tollilõivudega. Õige on „muud kaubaveoga seotud kulud“ („other charges incurred in respect of the carriage“). Kuna artiklis 23.4 toodud loetelu on lõplik ja artikkel lõpeb lauseosaga "muid kahjusid ei hüvitata", siis eestikeelse konventsiooni teksti alusel ei saagi näiteks nõuda selliseid veoga seotud kulusid nagu ladustamine, kauba inspekteerimine jms. Selleks puudub vastav säte. Autor on osalenud kohtuvaidluses, kus toimus vaidlus selle üle, kas vedaja vastutab aktsiisimaksude näol kaubasaajale tekitatud kahjude eest või mitte. Vaidlus toimus just selle sätte „muud kaubaveoga seotud kulud“ kohaldamise üle. Nii vaidlevad pooled kui ka kohus lähtusid üksnes ingliskeelsest tekstist. Samuti on Riigikohus analüüsinud 2014.a märtsis vedaja „raske hooletuse“ („wilful misconduct“) ja „kohustuse mittetäitmisega“ („default“) seotud temaatikat konventsiooni ingliskeelse teksti alusel.
Käsiraamatu lisades on kaks teksti: ingliskeelne ja prantsuskeelne. Nimelt jääb vahel ebaselgeks ka ingliskeelse teksti mõte ja abi tuleb otsida prantsuskeelsest tekstist. (Näiteks sõnal „loss“ on CMR-s vahel tähendus „kaotsiminek“ ja vahel „kahju“, mis võib olla nii „kaotsiminek“ kui ka „kahjustumine“ või „vigastamine“, samuti ka "finantskahju". Käsiraamatu tellijalt prantsuskeelse teksti kasutamise vajadust ei eeldata enne, kui vaidlus jõuab kohtusse. Siis võib kohati osutuda vajalikuks mõnedes artiklites vaadata kõiki kolme teksti paralleelselt: eesti-, inglise- ja prantsuse keelset. Küll aga tuleb nendes kohtades, kus raamatus on tehtud vastav tähelepanek ning kohendatud ja parandatud Riigi Teataja tõlget, kasutada vaidluses ingliskeelset teksti. Selleks on ka kommenteeritava artikli all CMR-i ingliskeelne originaaltekst.
Varasemates raamatutes oli hulgaliselt jooniseid ja skeeme, millega selgitati saatja, ekspedeerija, vedaja, järgneva vedaja ja saaja vahelisi suhteid. Samuti veo- ja ekspedeerimislepingu erisusi. Ilmuvas käsiraamatus joonised puuduvad ja eelnimetatut käsitletakse oluliselt väiksemas mahus. Tänasel päeval ei ole enam vaja käsiraamatu kasutajale pikalt ja põhjalikult selgitada, et veo tellija on juriidilises mõttes alati saatja, sõltumata sellest, kas ta annab kaupa vedajale üle või mitte või on samaaegselt üldse ka kauba saaja (EXW ja FCA tarneklauslid). Samuti seda, et vedaja on allvedajaga sõlmitud lepingu suhtes saatja. Mõistagi leiab see äramärkimist ja käsitlemist, kui on asjakohane, aga mitte nii suures mahus. Ka kohtulahendeid ei lisata sisulisele osale, sest need on kättesaadavad internetis. Kommentaarides tehakse asjakohastele kohtulahenditele viiteid ja esitatakse nendest väljavõtteid ning lisatakse kohtulahendi leidmiseks tsiviilasja number ja otsuse tegemise aeg.
2001 ja 2003 käsiraamatud meenutasid oma ülesehituselt õpikut (konventsiooni analüüsiti teemade kaupa ja artikleid ei kommenteeritud järjesti), kus muu hulgas õpetati nägema CMR konventsiooni tervikuna ja seda seostama ostu-müügilepingu Incoterms tarneklauslitega. Sel ajal oli see asjakohane, sest kaubakahju korral ei osatud sel ajal asjaga seotud isikutele anda õigeid rolle: saatja, vedaja, saaja. Kauba üleandjat peeti alati „saatjaks“ CMR-i tähenduses ja EXW või FCA tarnetingimusega kauba ostmise korral ei suudetud mõista, et kauba saaja on veo tellijana võlaõigusseaduse VÕS § 774 lg 1 tähenduses „saatja“, kes on vedajaga sõlminud veolepingu, mille suhtes leiab CMR konventsioon kohaldamist. Sellest tõusetus suur segadus ja vaidlused läksid sageli kohtusse. Osapooled ei mõistnud oma CMR-i järgseid õigusi ja kohustusi. Ka kohus jõudis sageli ekslikule seisukohale asjaosaliste rollijaotuses ning omistas pooltele õigusi ja kohustusi, mida nad tegelikkuses ei omanud: ületähtsustati CMR saatedokumenti ja sellele ebaõigesti märgitud kirjeid saatja, vedaja, järgneva vedaja ja saaja kohta. Tänasel päeval ei ole enam nii suures mahus seda selgitada kui 2001 ja 2003 raamatutes.
Kuna konventsiooni sõnastus on alates 1956.a sama, siis pole põhjust eeldada selle peatset muutmist. Kommentaarid „vananevad“ üksnes kohtupraktika muutumisel ja kujunemisel nende artiklite kohta, milles täna Eestis veel kohtupraktika puudub. Ehk u 5-10 aasta pärast võiks mõnesse kommentaari suhtuda teatava reservatsiooniga. Seega on käsiraamat aastaid kasutatav ja selle füüsilist vastupidamist tagavad sellised tehnilised näitajad nagu kõva kaas, õmblusköide ja kvaliteetne paber.
2015 märtsis ilmunud raamat on kasutatav üksnes käsiraamatuna (mitte õpikuna) ja kommenteeritavad paragrahvid paiknevad järjestikku nagu see on tavapärane sarnase struktuuriga raamatutes. Nii saab vajaduse korral leida sisukorrast (http://www.cmr.ee/CMR-SISUKORD) kiiresti huvipakkuv artikkel, mille kommentaarides on tehtud viiteid ka teistele asjassepuutuvatele artiklitele. Käsiraamatu kasutamine peaks aitama lahendada ja vähendada veoalaseid vaidlusi kaubakahju või hilinemise üle. Saades raamatust suuniseid ja mõtteid, peaks selle kasutaja oskama paremini hinnata, kes kahju eest vastutab, kas kahjunõue on tõendatud ja põhjendatud, kas kindlustusseltsi seisukoht vastutuse olemasolu või puudumise kohta on õige, kas hageda kauba saatjat, ekspedeerijat, lepingulist vedajat, tegelikku vedajat või kindlustusseltsi, kas on mõtet minna või lasta minna asi kohtusse või on kasulikum püüda jõuda kokkuleppele jms. Suuremale osale sageli üleskerkivatele küsimustele peaks kasutaja oskama käsiraamatu abil anda vastuse.
Loodan, et käsiraamat täidab oma eesmärgi ja tellijate ootused.
Renee Mahl
|
|
